Friday, June 27, 2008

Second post.

1.
2.

3.

1.Vanavanaisa surmatunnistus.
My great-grandfather's death certificate.
2.Vanavanaisa ja vanavanaema kihlumispaber.
My great-granfather's and great-grandmothers engagement paper.
3.Vasakul Juljus, paremal Helene. Süles vanaema õed.
Juljus on the left and Helene on the right. The children are my grandmother's sisters.


Laupäeval käisime vanatädi juures. Minu vanaema kõige vanema õe juures. Pärast niisama joodikutest ja ilmaelust rääkimisest, küsisime mina ja ema ka Juljuse kohta.

This Saturday we went to see my great-aunt. My grandmother's oldest sister. After just chatting about drunkards and life, we inquired about Juljus.

Sain teada, et linnas oli toimunud ka kohus, kus Juljuse õde olla käinud. Pärast arreteerimist oli kogu talu läbi otsitud. Kõik kuld-ja hõbemündid olid ära konfiskeeritud. Alles oli jännud vaid üks pisike hõberahadega karp, mille lapsed mängimise järel olid oma käe järgi ära paigutanud. Ja siis selgus, et üks arreteerimise põhjus võis olla ka see, et Juljus oli kaitseliitlane. Kõiki selle alaga tegelevaid peeti automaatselt riigivaenlasteks.

I found out that there had also been a trial in town, which Juljus' sister had attended. After the arrest the whole farm had been searched. All the gold and silver was confiscated. Only a small box with silver coins was left behind, which the children had misplace during play. Then we found out that one of the reasons for Juljus' arrest was that he was a member of the Estonian Defence League. Everyone who was connected to the army was automatically considered an enemy of the state.
Vanaema ja ta õde üritasid veel meenutada. Kommenteerides eelmisel päeval telerist tulnud "Võta või jäta" showd, poetasid mõlemad ka vahele oletuslikke fakte. Minu vanaema eriti ei räägi oma isast. Esmalt vist sellepärast, et pole teda ju kunagi näinud. Ka vanatädi ütles, et oleks nagu puuga pähe saanud selle koha pealt, olles siis 9.aastane

My grandmother and her sister tried to recall even more. While commenting a television show from the previous day, the both dropped some hypothetical information. My granmother doesn't talk much about her father. Probably because she never saw him. My great-aunt also felt like she was stricken, being 9 at the time.
Palusin, et keegi otsiks maalt pilte. Ema ja vanaema juskui taasavastasid need pildid. Üheskoos vaadati ja meenutati, kes kus pildil on. Järgmine päev alustas ema jälle mulle mastaapsete grupipiltide tutvustamist. Veensin, et ta tegi seda juba eile ja ma tean, kelle lellepoeg kuskil on. Ka vanaema ütles, et ohhh jäta juba. Ülalpool mõned pildid.

I asked for someone to look for any pictures they could find. It was like my mother and granmother rediscovered the photos. Together they looked at the photos and recalled who was on which picture. On the next day my mother started to talk about the large group photos once again. I reminded her that she had already done this on the previous day and that I already knew whose distand cousin stood where. My grandmother also told her to leave it be. You can see some of the pictures above.

1. Surmatunnistus, mille mu ema sai kätte alles 1989. Eesti Riigiarhiivist. Esmasel uuringul kinnitati, et dokumente pole. Mõned aastad hiljem selgus, et tunnistust pole väljastatud, kuna sugulasi ei leitud. Ema pääses dokumendile ligi ainult tänu tutvustele, kuna töötas Toompeal toidupoes ja kunded olid Riigiarhiivist. Tunnistusele on ka märgitud, et surma põhjus teadmata. Ent kindlad allikad väidavad, et tegu oli mahalaskmisega.

The death certificate my mother received only in 1989 from the Estonian National Archive. The first inquiry claimed there were no documents. Some years later it turned out the certificate wasn't released, because no relatives were found. My mother could access the document because of a personal acquintance. She worked at a foodstore in Toompea and many of her customers were from the Archive. It is also written on the certificate that the cause of death is unknown. But certain sources say, he was executed by firing.
2. Juljus ja Helene kihlusid 1930, jõudes abielus olla ligi 10.aastat.

Juljus and Helene got engaged in 1930 and were marrie for almost 10 years.
3. Üks peaagu ainukestest piltidest, kus Juljus perega on. Silmnähtavalt sarnane minu lahkunud vanaonuga ja praegu vanaonu pojaga.

One of the only pictures of Juljus with his family. Clearly resembles my late great-uncle and his son.

1 comment:

Tiina said...

su Anete vanaisa link ei tööta, tal on paha olla.